İstanbul Boğazı

Bosporuse väin

Bosporuse sild
Fatih Sultan Mehmet Köprüsü, eestvaade.
Bosporuse sild
Fatih Sultan Mehmet Köprüsü, altvaade.

Õhtul hotelli ümbruses ringi hulkudes sattusime veidi ootamatult ühe türgi reisimüüja/agendi küüsi. Muidugi hakkas ta meile kohe teed pakkuma, komplimente tegema ja mitmesuguseid reise pähe määrima. Pakkus küll üht, küll teist, samal ajal rääkides, kui soodsad ikkagi tema pakkumised on. Lõpuks otsustasime võtta poolepäevase Bosporuse reisi.

Järgmisel hommikul (esimesel aprillil) algaski reis tunniajase Vürtsituru (Mısır Çarşısı) külastusega (see oli õnneks ette teada), mille järel paigutati meid laevale ja algas merereis. Õnnetuseks ei olnud ilm erinevalt eelnevatest ega järgnevatest päevadest kuigi ilus, vihma küll ei kallanud, kuid taevas oli pilves ja Bosporuse väin (ehk türgipäraselt İstanbul Boğazı) koduselt hall ja sombune. Teine, veelgi ebameeldivam uudis oli see, et laevareis kestis reklaamitud poole päeva asemel vaid napid kaks tundi. Mõneti leevendas aga kehv ilm reisi lühidusest (ja pügadasaamisest) põhjustatud tuska, jaheda tuule käes poleks tahtnudki palju rohkem laevalael passida.

Rumelihisarı kindlus
Rumelihisarı kindlus Bosporuse Euroopa-kaldal.

Laevasõit algas ja lõppes Beşiktaşi sadamas ning kulges sealt edasi "üles" (Musta mere poole). Euroopa-poolse kalda ääres liikusime Boğaziçi Köprüsü silla alt läbi kuni Rumelihisarı kindluseni. Kindlus, mida nägime kahjuks ainult mööda libisemas, on ehitatud Mehmed II poolt 1451 nelja kuu jooksul veel enne Konstantinoopoli vallutamist. Rumelihisarı kindlus asub väina kitsaimas kohas ning otse selle vastas teisel kaldal asub teinegi (väiksem) kindlus, Andalouhisarı, nende kahe kindluse abil oli võimalik täielikult kontrollida liiklust väinas, mis viiski Konstantinoopoli alistamisele türklaste poolt.

Edasi põikasime korraks läbi ka teise suure silla, Fatih Sultan Mehmet Köprüsü alt ning asusime tagasiteele Aasia-poolse kalda ääres. Mõlemad üle Bosporuse kulgevad sillad on hiiglaslikud, üle kilomeetrise sildega rippsillad (ühed maailma pikimad). Sildade kõrgus võimaldab nende alt läbi sõita ka maailma suurimatel laevadel.

Ortaköy Camii
Ortaköy Camii.
Dolmabahçe Camii
Dolmabahçe Camii samanimelise palee kõrval.
Majad Bosporuse ääres
Majad Bosporuse väina kaldal.

Mõlemal kaldal võis imetleda mošeesid (näiteks barokkstiilis Ortaköy Camii (ehitatud 1853) Fatih Sultan Mehmet silla kõrval), sultanipaleesid (Dolmabahçe ja Beylerbeyi) ja paljusid uhkeid villasid, mitmed oma privaatsete sildumiskohtadega jahtidele. Igal juhul pakkus laevasõit huvitavaid vaateid, mida kogu aeg kuival olles poleks olnud võimalik nautida.