Sultanahmet Camii.
Sultanahmet Camii, läänemaailmas rohkem tuntud Sinise mošee nime all, on hiiglaslik ehitis Hagia Sophia vahetus läheduses Istanbuli ajaloolises keskuses. Sellel 1616. a. valminud islami arhitektuuri ühel suursaavutusel on kuus minaretti, kompleksi kuuluvad veel mitu kaaristutega siseõue, sultan Ahmeti mausoleum, sultanipaviljon (kus nüüd asub Vaibamuuseum) ja palju muud.
Tegemist oli esimene mošeega, mida külastasime ja seetõttu oli lisaks arhitektuurile ja maalingutele huviobjektiks ka palvetavad moslemid. Kuna ei olnud üldine palveaeg, siis oli näoga Meka poole palveid saatmas vaid kümmekond meeskodanikku (naised olid eraldatud võre taha), mõned usinamalt, mõned laisemalt. Turistile huvitav kogemus, õhustik oli üsnagi sarnane kristlike kirikutega (katoliiklikes maades, kus ka igal ajahetkel on kirikus vaikselt palvetavaid inimesi).
Väljastpoolt tundub hiiglaslik hall hoone veidi igavana (kuigi detailides on palju huvitavat), kuid interjöör on niivõrd rikkalikult kaunistatud ja omapärane, et igavaks seda kindlasti nimetada ei saa. Siseseinad ja laed on ohtralt kaunistatud keraamiliste plaatide ning maalingutega, akendel on pilkupüüdvad vitraažid. Peakupli läbimõõt on 33 (teiste allikate järgi 23, ise ei taibanud seda üle mõõta) meetrit, kõrgus 43 m. Kupli raskust kannavad neli hiiglaslikku sammast.
Väljast on Sinine mošee üsna üheselt hall ja ka sees ei olnud tegelikult märgata midagi eriti silmatorkavalt sinist. Miks läänemaailmas seda pühakoda just siniseks kutsutakse, selle kohta on mitmeid selgitusi, kõige levinuma järgi andsid selle nime sinivalged keraamilised plaadid—aga vähemalt praegusel ajal need interjööris küll väga esiletükkivad ei ole. Teine versioon väidab, et varem olid maalingud tunduvalt sinisemad kui praegu, kuid kuna nende sinine värv polnud päris originaalne, siis on see nüüdseks eemaldatud. Mine võta nüüd kinni, nimest hoolimata on Sultanahmet Camii nii seest kui ka väljast tõelist naudingut pakkuv kunstiteos.
