Kapadokya

Mütsidega kaljud
Çavuşin, mütsidega kaljusambad. Anna-Kristiina

Kapadookia on piirkond Kesk-Türgis, mis on kuulus (olevat omanäoline lausa maailma mastaabis) imeliste pinnavormide ning kultuurilise pärandi (eeskätt varakristlike kirikute) poolest. "Süüdi" on selles kolm nüüdseks kustunud vulkaani—Erciyes, Hasan ja Melendiz Dağları, mille pursetest ladestunud tuhk ja muda on aastamiljonitega kivistunud tuffiks, kivimiks, mis on pehme ning hästi töödeldav. Ja kergtöödeldavust on nii loodusjõud kui ka inimesed Kapadookias usinasti tarvitanud, tulemuseks on vägagi fantastiliste pinnavormidega ala, kuhu inimkäte poolt on kiviajast kuni tänapäevani uuristatud lugematul arvul koopaid, käike jms., lihtsatest õnarustest kuni mitmekorruseliste koobaslinnadeni välja.

Kaljusammastega org
Org kaljusammaste vahel.
Kibuvitsapõõsas
Uus ja vana.
Kaljud
Kaljud Göreme lähistel.

Miljonite aastate jooksul on tuule ja vee mõjul suur osa kapadookia mägedest ära kantud. Mõnel pool, näiteks Ihlara orus, koosneb pinnas peaaegu homogeensest tufist, kus erosioon on tekitanud püstloodsete seintega kanjoneid jms. vorme. Mujal, eriti Göreme ümbruses, on aga tufis leiduvad kõvemate kivimite (enamasti basaltide) tükid, mis ei ole nii hästi kulutusele allunud, tekitanud mitmesuguseid kummalisi pinnavorme, millest kuulsaimad on vast nn. haldjakoonused—koonilised kivimürakad, läbimõõduga mõni kuni mõnikümmend meetrit.

Mütsidega kaljud
Göreme öösel, kivimürakas on rooma-aegne hauakamber.
Göreme keskus
Göreme päeval, näha on toosama mürakas.

Kapadookias valisime oma baasiks Göreme, suure külakese (nagu türklased seda kutsusid, Eestis oleks see juba keskmine linn olnud) otse Kapadookia südames, piirkonnas, kus esineb kõige rohkem koonilisi pinnavorme. Koheselt, kui reede õhtul bussi pealt maha tulime, astus meile ligi üks mees, kes teatas, et tema vennal on siinsamas lähedal üks tore majutuskoht ja tulgu me kohe sinna. Niimodi sattusimegi pansioni nimega Emre's Cave House, mida pidas Süleyman koos oma pereliikmetega ja millest sai meie öömaja järgmiseks nädalaks. Hind oli odav, toad keskpärased, hommikusöök niru, kuid sobis meile ja veel mitmele eri rahvusest (seljakottidega) seltskonnale. Muuseas, kuigi Eestist ei oldud Göremes eriti midagi kuuldud (erinevalt näiteks Soomest), õnnestus meil täiesti juhuslikult Göreme bussijaamas kohtuda neljaliikmelise matkaseltskonnaga Eestist. Tundub, et lisaks kõigile maailma sadamatele on meie rahvuskaaslased nüüd levinud ka kontinentaalsetes asulates.

Göremest korraldasime mitmeid põnevaid retki ümbruskonna huvitavatesse paikadesse:

Elmalı Kilise Göreme Açık Hava Müzesi

Kolm koonust Paşabağları

Maa-aluse linna uks Kaymaklı Yeraltı Şehri

Kaljusein Ihlara Vadisi

Keraamika katusel Avanos

Kapadookia pinnavormid Uçhisar