Maa
Vaata reisifotosid kaardil. 47°5'56,17"N 15°23'19.68"E
Göstingi kindluse üldvaade
Kindluse taastatud osa üldvaade.

Grazi loodeosas, maalilisel künkanõlval paiknevad Göstingi kindluse varemed (saksa keeles Burgruine Gösting). Need asuvad kunagisel üksildasel mäetipul, isegi tänapäeval ei ole linn küngast veel täielikult endasse neelanud.

Mäest üles viib kena linnatänav nimega Ruinenweg, mille ääres paiknesid mõned väga kenad villad (vaade villadest oli ilmselt kenamgi kui nende välisarhitektuur). Tõus ei olnud iseenesest raske — pool teest oli lausa asfalteeritud, ülemine ots kena lai kruusatee. Kuid päev otsa Eggenbergi lossis ja pargis ringijalutamist, seejärel veel neli kilomeetrit jalutuskäiku tasasel maal enne mäkketõusu, veepuudus, ning jalad andsid oma olemasolust juba märku. Lõplikult „pandi meid paika” siis, kui mõni kergejalgne grazlane meist nagu postist mööda jooksis oma igaõhtusel sörkjooksul, sellal kui meie higistasime ja tasapisi ülespoole punnisime :-)

Kindlusetorn
Kindluse restaureeritud peatorn.

200 m linnast (Muri kallastelt) kõrgemal, absoluutkõrgusega 574 (või 569) m. ei ole see tipp just ümbruskonna kõrgeim, kuid Göstingi kindlus asus siiski tähtsas tugipunktis, kust sai kontrollida Muri jõe orgu Grazist põhja pool koos jõeorus kulgenud olulise (juba rooma ajal kasutuses olnud) kaubateega. Algul ungarlaste ja hiljem türklaste eest kaitsmiseks rajati siia kindlus (aastal 1138 oli tugipunkt juba valmis). Kindlus vahetas sageli omanikke, kes ajapikku kindlustatud ala laiendasid ning kaitserajatisi võimsamateks ehitasid: tulemuseks üks suurima pindalaga kindluseid Steiermarkis, kuigi sellist üksikul looduslikul kaljurünkal paiknevat lossi on niigi ülimalt raske rünnata ja vallutada. Lisaks kaitsele oli Gösting ka üks lüli tule ja suitsuga edastatavates hoiatussignaalide reas, mis olid seatud kõrgemate küngaste otsa, et kiiresti kauge maa taha teada anda vaenlase rünnakutest.

10 juulil 1723. a. toimus õnnetus, mis hävitas suure osa kindlusest, nimelt lõi välk sisse püssirohukambrisse ning suur osa ehitistest hävis plahvatuses ja kahjutules. Säilisid vaid peatorn ja romaani stiilis kindlusekabel, mis siiani (restaureerituna) püsti püsivad. Püssirohtu oli kindluses palju, sest Grazi valitsejad otsustasid siia tuua suure osa linna laskemoonavarudest, kuna 1680. a. õnnestus Schloßbergi kindluse tulekahjus vaid hädavaevu päästa püssirohukamber plahvatusest …

Kinikasvav aken
Aken roheluses.
Kindluse kabel
Taastatud kabel.

Sellest ajast algas kindluse allakäik, sest tervikuna kompleksi enam ei taastatudki. 1790. a. lahkusid viimased püsielanikud ning hooned jäid looduse meelevalda. XVIII sajandil kehtestatud katusemaks ajendas omanikke siin ja muudeski lagunenud lossides veel püstipüsivaid katuseid maha tirima, et mitte asjatult riigile makse maksta, XIX sajandil kasutati keskaegse lossi kive raudteeehitusel. Oma osa osaliselt juba taastatud müüride lagundamisesse andis ka II maailmasõda ning sellele järgnenud NSVL okupatsioon.

Uus loss
Schloss Gösting — isandate uus barokkstiilis elupaik.

XVIII sajandil lasi krahv Ignaz Maria von Attems, kelle valduses tol ajal Gösting oli, künka jalamile ehitada uue ja moodsa (barokse) lossi. Kindluse ehitamisel ilmselt enam mõtet polnud, seega ehitati aastatel 1724–1728 hoopis (suve)palee. Lossi juurde kuulub ka inglise stiilis park. Göstingi loss on siiamaani eravalduses ja pole muuseumiks muudetud.

Ka kindlus on eravalduses, kuid külastajatele avatud (tasuta sissepääs!). Lisaks kenale vaatele (sõltuvalt ilmakaarest võib imetleda nii linnapanoraami kui ka metsaga kaetud mäenõlvu) käivad tasapisi ka restaureerimistööd (kuigi esimesed sammud tehti juba 1881, läks suurem restaureerimine lahti 1925. a. asutatud toetusühingu nõul ja jõul). Kindluse peatornis on sisse seatud söögikoht, kuid suurem osa kindluseõuest on vaid lagedate lagunenud müüride päralt. Põhjalikuma info Göstingi kindluse ajaloo kohta leiab huviline näiteks sellelt veebilehelt.

Kui olime üles jõudnud siis sai põhjalikult nauditud sealt avanevat vaadet, puhatud jalgu ning taas allamäge linna poole tagasi astutud/komberdatud/liibatud. Tee peale jäi veel mitmeid huvitavaid kohti. Kindluse lähedal näitas teeviit näietks Koolerakabelisse (Cholera Kapelle), kuid üsna reisi alguses ei tahtnud me väga tervisega riskida ning see atraktsioon jäi külastamata. Mäest alla laskunud ootas meid kõigepealt unine linnaäär piimaautomaadiga, seejärel jõeäärne varjuline rada lugematute tervisejooksjate ja jalgratturitega ning lõpuks taas kodune kesklinn oma sigina-saginaga.

Panoraampilt Göstingi kindluse tornist
Ringvaade kindlusetornist Grazile ja ümbrusele. Vasakul Muri kaldal Bruck an der Muri viiv kiirtee, Kanzelkogel ja Admonter Kogeli künkad. Neist paremale, foto keskele jääb Andritzi linnaosa (selle ees on näha selle künka tipp, kus asub Koolerakabel). Edasi paremale liikudes näeme Geidorfi linnaosa ning (risti taga) Reinerkogeli ja Schloßbergi (mis asub juba Innere Stadt linnaosas) murumättaid, pildi paremas servas paistab Lendi linnajagu. Panoraami paremal serval on näha ka väikest osa Plabutsch-künkast, mille tipp Fürstenstand on ümbruskonna kõrgeim punkt (754 m). Esiplaanil olev rist kuulub Göstingi lossikabeli tornile.