Maria Wörth
Pärast tunniajalist sõitu tekkis tahtmine veidi jalgu sirutada. Esimese peatuse meie ringreisil tegime Grazist sajakonna kilomeetri kaugusel Maria Wörthi nimelises külas. See asub Wörthersee lõunakaldal, maaliliselt järve sopistuval poolsaarel. Järv ise on suurim Kärntenis, pindalaga ligi 20 km2 ja sügavusega kuni 85 m.
Algselt asus see küla saarel, mille kõrgeimasse kohta ehitati 875. aastal Maria kirik (praegune Pfarrkirche SS Primus und Felician). Laiema tuntuse pälvis küla siis, kui Roomast toodi siia 287. (297.?) aastal märtritena surnud vendade Primuse ja Felicianuse säilmed. Kiriku krüpti paigutatud pühameeste kontide juurde hakkasid voorima palverändurid ning koha spirituaalne tähtsus suurenes märgatavalt, varsti sai Maria Wörth ka praostkonna keskuseks.
Mahutamaks kasvavat rahvahulka (Maria Wörthi oli XII sajandil asutatud ka klooster) püstitati 1155. Maria kiriku kõrvale teine, väiksem kirik, mis oli mõeldud eeskätt kohalikele elanikele. See kannab Roosikrantsi kiriku (või ka Talvekiriku) nime ning seal on säilinud XII sajandi originaalfreskosid, kuigi mõlemad kirikud said tõsiselt kannatada 1399. aasta tulekahjus ning taastati seejärel gooti stiilis (suuremasse kirikusse on hiljem lisatud ka barokseid elemente).
Keiser Josef II valitsusajal tehti saarest poolsaar (langetati kogu järve veetaset), nii et nüüd saab kirikute juurde kuiva jalaga. Loomulikult on seal ka paadisild ning järvel kurseerivad laevad. Üldse on tänapäeval (see tähendab alaetes XIX sajandi keskpaigast) Wörthersee äärsed külad tuntud kuurortide ja puhkekohtadena. Eriti nooblid (ja kallid) olevat järve päikselisemal põhjarannikul asuvad Pörtschach ja läänepoolses otsas olev Velden. Maria Wörth ei ole ehk nii peen puhkekoht, kuid kena vaade järvele ning keskaegsed kirikud moodustavad omamoodi huvitava koosluse, eriti kui iga nurga peal ei ole turistide horde. Ja lisaks oli siin Austria parim jäätis, mida õnnestus maitsta. Olgu, võib-olla oli süüdi palav ilm ja Itaalia lähedus, kuid jäätis viis igatahes keele alla.
