Stainz
Pärast 48-tunnilist Joanneumi muuseumimaratoni olime viis päeva rahulikumat elu elanud (peamiselt looduses hulkunud) ning tekkis tahtmine jälle veidike „ametlikumat” kultuuri nuusutada. Turismiinfost saadud brošüüre uurides selgus, et Joanneumil on mitmeid muuseume ka Grazist väljaspool. Otsustasime Stainzis asuvate Jahindus- ja Põllumajandusmuuseumide kasuks, kuna need asusid Grazile piisavalt lähedal (ca 30 km) ja tundusid reklaami põhjal ka sisult päris põnevad olevat.
Mõlemad muuseumid asuvad Stainzi lossis. Ertshertsog Johann (muueumile alusepanija ja nimeandja) ostis endise augustiinlaste kloostri 1840. aastal ning see on seniajani tema järglaste valduses. Klooster pärines XIII sajandi teisest veerandist, tänapäevani tegutseb kloostrikirik (Barockkirche Stainz).
Suure lossi alumisel korrusel on põllumajandusmuuseum (Landwirtschaftsmuseum), ülemisel jahindusmuuseum (Jagdmuseum), mõlemad muuseumid on Universalmuseum Joanneumi allüksused. Põllumajandusmuuseumis on toodud ülevaade maaharimise ajaloost Steiermarkis. Muuseumi rikkalike kogude aluseks on ertshertsog Johanni poolt XIX sajandil algatatud vanade töövahendite näidiste ja töökommete/meetodite kirjelduste kogu, mida on pidevalt täiustatud ja arendatud. Teatud osad kattuvad vabaõhumuuseumis eksponeerituga (põlluharimismeetodid ja -vahendid), kuid kindlasti oli siinsel väljapanekul oma „nägu”, tegemist on rohkem klassikalise muuseumiga. Tutvuda on võimalik väga laia ülevaatega põllumajandusest ja maaelust: alates põlluviljade tutvustusest majapidamiste plaanide ning lausa söögikommete ja köögiriistadeni (nt. arutelud teemal milleks meile kahvel?), lõpetades XXI sajandi ülemaailmsete toitlustusprobleemide tutvustusega. Muuhulgas sai ühes videofilmist teada, kuidas toimub kohaliku kulinaarse eripära kürbiskernöli (kõrvitsaseemneõli) valmistamine alates seemnete külvist põllule kuni valmistoodangu villimiseni.
Jahindusmuuseum keskendub, nagu nimigi ütleb, jahile ja ulukitele. Jahirelvastuse arengust aegade vältel saab ülevaate suisa kiviajast peale. Kuna jaht on ka Austrias olnud valitsejate ja aadlike õigus, siis on seda kujutatud paljudel maalidel, millest on koostatud kena ülevaade jahikommete ajaloolisest arengust. Loomulikult on eksponeeritud palju märkimisväärseid jahitrofeesid, sealhulgas keiser Franz Josephi ja ertshertsog Johanni jahiretkedelt pärinevaid. Lisaks tutvustatakse Austria ulukeid — see osa ekspositsioonist sarnaneb meie loodusmuuseumiga — näha saab nii sabasid ja sarvi, videosid kui ka interaktiivseid äraarvamismänge, tutvustatakse loomade-lindude elupaiku ja -kombeid.
Kui olime lossis muuseumidega tutvumise lõpetanud ja korralikult kõhtu kinnitanud, otsisime ümbruskonna kaardi pealt veel vaatamisväärsusi. Kuna ennelõunane kultuurimanustamisest tundus piisavat terveks päevaks, siis pöörasime oma pilgud pigem looduse poole (linnakeses oleks valida olnud ka ainult auto-, traktori- ja rongimuuseumide vahel). Leidsimegi lähikonnast ühe torni, mis kirjelduse järgi tõotas palju maalilisi vaateid.
Umbes kolmekilomeetrise rännaku järel (mis kulges täissöönud kõhtude jaoks küll natuke liiga järsult ülesmäge) olimegi Lethkogeli künkakese jalamil, kohas, kus tee muutus jalgrajaks. Lethkogel on metsaga kaetud künkake, üsna sarnane meie Munamäega, kui ligi kahekordne absoluutkõrgus kõrvale jätta. Tipus asub veel 26 m (teisetl andmetel 29, kolmandatel 40 m) kõrgune vaatetorn Stainzer Warte (Aussichtswarte), kust saab kenasti üle puulatvade ümbrust uudistada. Torn rajati 1902 Austria Turismiklubi Stainzi sektsiooni poolt endise kindlustorni askohta ning püsib siiamaani kenasti püsti (eriti pärast renoveerimist 1980. aastal) Austria Alpiklubi hoole all.
Kui olime end mäetippu vedanud ning pärast hetkelist hingetõmmet ka üles torni roninud, võttis sealt ülalt avanev vaade esmapilgul tõesti sõnatuks. Torni vaateplatvormi kõrgus on 608 meetrit üle merepinna ning ka suhteline kõrgus on ümbritsevast maapinnast palju suurem, nii et vaevata võis kaeda kaugustes kumavaid sinimägesid. Stainz on justkui peopesal, pilku kaugemale suunates paistavad nii Graz (kuna linna asub jõeorus, siis kahjuks midagi erilist näha ei ole), muud ümberkaudsed asulad kui ka mäed: Grazer Bergland, Gleinalpe, Koralple ja Bacherngebirge/Pohorje.
Pärast tornist allaronimist ning Stainzi lossi kõrval asuva auto juurde tagasi kõmpimist (kõrvalisemaid radu pidi, möödudes nii mõnestki kummalisest ehitisest) oligi aeg asuda tagasiteele Grazi, kuhu jõudsime juba pimedas.
