Kesselfallklamm
Siiski sulin, siiski vulin, ei nii ikka edasi. Ojake, kes Sulle ütles, ära vaata tagasi? /E. Enno/
Kesselfallklammi joastiku ja kanjoni kui Grazile lähedaloleva huvikoha olime juba varakult valmis vaadanud ja oma plaanidesse lülitanud, kuid läbitud saime selle alles teisel katsel. Esmakordselt olime Kesselfallklammi lähikonnas (vaid 7 km kaugusel) juba Lurgrotte külastuse ajal, kuid kuna siis oli ilm vihmane otsustasime märgadel redelitel turnimisest loobuda.
Järgmisel päeval, pärast Riegersburgi külastamist sai tagasiteel Grazi ka Kesselfallklamm „ära võetud”. Aga enne seda oli veel üksjagu lõbusat segadust, kuna GPSist abimees otsustas meile korraldada praktilise maatundmise õppuse. Olgu, talle oli öeldud, et ära kiirteed kasuta, kuid juhtis ta meid otse külakeste, kanakarjade ja traktorite vahelt läbi, keerutades küngastest üles ja alla, metsade ja põldude vahele. Kuna sihtpunkti (Semriachi) siiski jõudsime, siis võis kokkuvõtes ka sellise ekskursiooniga rahule jääda, kuigi see just plaanitud ei olnud.
Kesselfallklamm (ka Kesselfall-Klamm), mille nimi võiks maakeeli kõlada umbes „paja (alla)langemise kosk/kanjon” asub Semriachi ja Sandwirti külakeste vahel, umbes poolteise kilomeetrise jalutuskäigu kaugusel Semriachi keskusest. Algul kulges teerada karjamaade vahel, siis põikas korraks läbi metsa ning juba laskuski alla Rötchgrabeni oja orgu. Seal voolas oja veel (hiliskevadiselt) rahulikult, vaid kohati kivide vahel veidi vahutades.
Edasi, metsa vahele liikudes, oli näha, et oja langus suureneb ning ojasäng justkui vajub kaljurüngaste vahele üsna laia kanjonisse. Kogu selle looduse vaatemängu paremaks jälgimiseks on jugade alla, peale ja kõrvale rajatud puidust redelite-teede süsteem 52 redelist ja sillast kokku umbes 2800 astmega (pikkus kõigil kokku 320 m).
Nime on Kesselfallklamm saanud sellest, et oja laskub (mitme astanguna) umbes 80 meetri kõrgusest lubjakiviastangust, kuhu vesi on uuristanud sügava kanjoni ning astangutesse omakorda kenad ümarad, siledaseinsed rennid. Need rennid näevad välja umbes sellised, justkui keegi oleks sealt suure ümara asja (paja) sees alla tulnud (selliseid renne võib sageli näha talvel lumistel mäenõlvadel, kui keskmisest korpulentsem isik on pehme kehaosa peal kohevas lumes liugu lasknud). Kõrgeim juga langeb 38 meetri kõrguselt ning pakkus võimast vaatepilti, elava kujutlusvõimega võib veel juurde mõelda, milline on veemöll siin lumesulamisvete liikumise aegu …
Kuna Kesselfallklamma asub väga hästi ligipääsetavas kohas, siis on matkarada koos redelite ja treppidega siin juba ammust ajast. Esmakordselt avati trepistik aastal 1904 (selle kohta on paigaldatud ka asjakohane mälestustahvel). Aja jooksul on puidust redeleid loomulikult korduvalt remonditud ja uuendatud, sest suurvesi kipub neid lõhkuma. Alates 1935. a. hoolitseb Steiermarki Alpiklubi Grazi sektsioon pidevalt nende korrasolu eest nii et nüüdisajal võib neil redelitel rahulikult turnida ning imetleda veepiiskade kaskaadi.
