39°56'22,21"N 116°20'0"E
Linna jõudes läksime kõigepealt trammiga sõitma ja siis loomaaaeda. Pekingis kasutasime trammi asemel küll metrood, kuid saabumisele järgneval päeval siirdusime tõepoolest kõigepealt kohalikku loomaaeda.
Pekingi loomaaia üheks tõmbenumbriks on kahtlemata pandad (hiidpandad, hiina keeles 大熊猫 ), sest elab see naljaka välimusega loom ju ainult Hiina lääne- ja edelaosas, samas asuvad ka keskused, kus loomi uuritakse ning üritatakse tehiskeskkonnas paljunema meelitada. Pandadele on loomaaias lausa omaette "osakond" (sisenemine loomulikult lisatasu eest), mis koosneb kahest hoonest, vanem neist (aastast 1990) pühendatud aasia spordimängudele ja uuem (käesolevast aastast) olümpiamängudele. Uuem hoone oli muidugi moodsama arhitektuuriga ning värskema väljanägemisega, kuid lisaks oli vähemalt meie külaskäigu ajal uue maja asukate aktiivsus märgatavalt suurem. Või kui kõik ausalt ära rääkida, siis kõik vanas majas elutsevad pandad lihtsalt magasid. Olümpiamajas olid mõned pandad ka ärkvel ning nosisid bambusevõrseid — ilmselt tajusid, et olümpiamängud on varsti algamas ja maskotil ei sobi neid lihtsalt maha magada.
Pandade kõrval oli loomaaias muidugi palju teisi karvaseid ja sulelisi, pindalalt ning eksponaatide arvult ja mitmekesisuselt on Hiina pealinna loomaaed Eesti pealinna omast kindlasti peajagu üle. Asukate elutingimuste poolest aga võib-olla mitte nii väga. Puurid on ilmselt küll Pekingis paremad ja moodsamad, kuid külastajad... Kohati tundus, et absoluutselt kõik vaatajad pidid panda või pärdiku puuriklaasile koputama, toitu pakkuma või muul viisil elanikku häirima — midagi sellist pole Tallinnas veel kohanud. Aga ilmselt on Pekingi loomavangla asukad sellega juba harjunud.
Aga loomi oli tõesti palju erinevaid, Aafrikast, Aasiast, Austraaliast ja ilmselt Ameerikastki. Mitmedki sellised, keda ma seni näinudki polnud. Pandad, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, lüka-tõmbad ja kes seal kõik olidki...
Loomaaia territooriumil asub ka suur veealust maailma tutvustav akvaariumihoone (北京海洋馆 ), mis pidada olema maailma suurim merest eemal asuv sellelaadne asutus. Suur ja tore oli see tõepoolest (ja sissepääs ka mitmeid kordi loomaaia piletist kallim), kuigi veidi ülerahvastatud. Eksponaatide hulgas olid erinevad kalad, meritähed, meriliiliad ja muud (sooja)mere elukad. Üks suur akvaarium oli sisustatud korallrahu elanikega (korallid, väikesed kalad, suured sarvikraid ja merikilpkonnad), mida sai uudistada mitme külje alt ning eskalaatoriga ka elukate kõhu alt läbi sõita. Põnev värk.
Lisaks väärib kindlasti märkimist dresseeritud delfiinide ja merilõvidega toimuvad etendused, mida meilgi õnnestus vaadata. Programm oli vägev (kui oleks hiina keelt mõistnud, siis oleks ilmselt veelgi põnevam olnud, sest etenduse juhtide selgitustest me kahjuks aru ei saanud), sisaldades nii delfiinide seljas sõitmist, delfiinide akrobaatikat kui ka näiteks merilõvi, kes vapustava osavusega püüdis oma ninaga kinni kõik publiku poolt talle heidetud plastrõngad (ja tegi ka muid vahvaid trikke). Igati kena vesine vaatemäng enne kõrbe ning mägedesse siirdumist.
