Järjekordne päikesevarjutuse-reis sai teoks aastal 2008. Aja dikteeris taas kord Päike, mis sel aastal kavatses Kuu taha pugeda 1. augustil. Vaatluskohtadest oli valida Kanada Arktiline saarestik, Gröönimaa, Venemaa, Mongoolia või Hiina. Pärast põhjalikku kaalutlemist sai siht võetud Hiinale, 18. juulist kuni 9. augustini 2008. a. Seltskond oli sama, mis eelmisel retkel Türgimaale — Anna-Kristiina (kellele hiina nime ei seekord antud), Martin (hiinapäraselt 马天 ), Heigo (海涛 ) ja Hanno (寒诺 ).
Kõigepealt tuli jõuda Helsingisse. Sel lühikesel teekonnal kulges kõik peaaegu plaanipäraselt, üksnes lennujaamast anti vahetult enne maandumist korraldus meie alatäidetud lennuk maandumisraja vabastamiseks Vantaa lennuvälja lähistele kahekordsele auringile saata. Kui lennuk siis nina taas taeva poole suunas ja karussellilaadselt ringe tegema hakkas, vettisid iiveldusega võitlejate riided, ning tillukesed higitilgad katsid kublakestena isegi sõrmelülisid. Pikal lennul Helsingist Pekingisse (ca 6500 kilomeetrit; 8,5 tundi lennuaega pluss 5 tundi ajaerinevust) viperusi ette ei tulnud. Veidi kummalisel moel tuletati vaid meelde, et maakera on tõesti ümmargune: põhjakaares võis näha polaarpäeva kuma. Seda ajal, mil lennukis ja selle all laiuval suurte jõgedega Siberis oli pime öö. Põhjataevas oli seevastu kena koiduahetus.
Hiina pinnale astudes olime veidi väsinud, kuid põnevil seda kauget ja kummalist maad avastama. Kuidas see meie seltskonnal õnnestus, sellest tulebki edaspidi juttu.
Päikesevarjutuse kõige magusam vaatluspiirkond oli Hiina läänepoolseimas provintsis 新疆 (شىنجاڭ) . Põhiosa ajast kuluski meil selle suure (ja "päris" Hiinamaast küllaltki kaugelasuva ja erineva) piirkonnaga (ühendavaks märksõnaks vast Siiditee) tutvumiseks. Mõned päevad pühendasime siiski ka Hiina pealinnale.
Õnneks või õnnetuseks jõudsime Hiinamaale ajal, mil ettevalmistused Pekingi olümpiamängudeks olid jõudmas lõpusirgele. Positiivse poole pealt võib esile tuua kõikjal (eriti muidugi pealinnas) käivaid ehitus- ja korrastustöid, samuti olümpial abiks olevaid vabatahtlikke, kes hea meelega ka hädasolevaid turiste oma teadmiste piires abistada üritasid. Olümpiamängude ja üleilmastumise pahupool andis ennast tunda peamiselt kõikvõimalike turvakontrollidena, seda nii lennujaamades (nendega on läänemaailma arglikud inimesed ilmselt juba harjunud), metroos kui ka rongi- ja bussijaamades toimuvate läbivalgustamiste/-kompamistena. Aga ka tavalistes linnaliinibussides kotisisu ettenäitamisena (ja seda ligi 3000 kilomeetri kaugusel olümpiamängude võistluspaikadest!)... Ilmselt on hiinlastel veres armastus bürokraatia ja käsutäitmise vastu, seda saime oma reisi jooksul veel mitmel korral tunda.
Siit saab vaadata
kaarti
meie reisi peamiste sihtkohtadega.
Käesoleva reisikirja tekst on kirjutatud Hanno poolt (august 2008-märts 2009), vahelugemiseks on toodud ka katked Martini ülestähendustest, mis on kirja pandud Hiinas kohapeal värsketele muljetele tuginedes.
Ni hao! Täishäälikuid saab hääldada viiel erineval moel, mis annavad sõnadele eri tähenduse. Siin tervituses on i ja a tõusev-langeva tooniga ja o neutraalne. Ladina tähestikul baseeruvat kirjaviisi nimetatakse pinyin-iks, kasutatakse HCI-human computer interaction teksti sisestamiseks arvutisse, moblasse. SMSi "maalimine" käib nii: sisestad pinyinis 3-4 ladinatähelise "silbi", masin pakub sellist hääldust(?) kandvad hieroglüüfid millest valid ühe. Ni hao! Sama tähenduse saab edasi anda ligi kahekümnest pintslitõmbest koosneva kahe hieroglüüfiga: sina+hea.
Kalendriinimese kalendris puhub tuul — kuhjates liivadüünid augustisse, jäämäed oktoobrisse. September möödub lennukis auditeerides Maltal ja Tšehhis, semantikat õppides Veneetsias, semantikat pushides IDABC's.
Aga 3 nädalat kestev hetk on kalendrivaba, taskivaba, esitlus-, tekstitöötlus-,joonestus- jm tarkvaravaba (mitte segi ajada vaba tarkvaraga), vaba vabatahtlikust vabadusekaotusest. Ümberringi on lingua franca koormast vabad teenindajad, viidad, reklaamid, liiklusmärgid. Eilse poodud-pardi-prae (ettekandja korduvnärviline do-you-want-a-duck/orwhatthefuckyoucomehere) söömingujärgselt otsin oma kehalt antisanitaarselt valmistatud toiduga levivat hepatiiti, õnneks kollatõve sümpomeid ei paista — purjepruun ilmselt varjab selle.
Jutt on kirjutatud ja fotod tehtud (kui pole märgitud teisiti)
Hanno poolt, kellele võib
saata kaebusi ja pretensioone. Lehe kujundus eeldab
W3C standardeid (piisaval
määral) toetavat brauserit ja edasikaebamisele ei kuulu.
Soovitav on kasutada ka võimalikult täielikku
Unicode fonti.
