43°53'51,38"N 88°7'59,47"E
天池 järve kirdekaldal asub 遥望西王母庙 ehk Kaugusse vaatava Lääne Valitsejaemanda tempel (ka 王母庙 ehk Valitsejanna tempel).
Lääne Valitsejaemand (西王母 ) on hiina jumalus, keda on Hiina lääneosas austatud juba iidsetest aegadest peamise/tähtsaima jumalannana (samastatakse ka Seeba kuningannaga), mainitud juba nn. draakoniluudel paiknevatel esimestel kirjalike ülestähendustel (poolteist tuhat aastat enne meie aja algust). Tuntud legend väidab, et just 天池 järv on emanda suveresidentsiks ning ka kohaks, kus 西王母 ja 周穆王 (Imperaator Mu Zhou dünastiast, ka 穆天子 , X saj. e.m.a., kes sai kuulsaks oma lääne-suunaliste vallutusretkedega) esitasid üksteisele armulaule.
遥望西王母庙 puhul on tegemist taoistliku (ilmselt) templiga, millesse sisenemise eest kasseeritakse kenake hulk kohalikku raha (mis läheb ilmselt partei ja turismiteenistuse hüvanguks). Ja loomulikult võib raha jätta ka mitmesse korjanduskarpi templi sisemuses (mida loodetavasti tarvitatakse jumalatele meelepärasemal viisil). Tempel asub päris järsul mäeveerel asuval terrassil, kuhu viib alt, veepiiri mööda jooksvalt rajalt, kenake hunnik trepiastmeid. Ning hiinlased (kavalad justkui juudid) on rahakogumisputka pannud püsti kohta, kus suurem osa trepist on läbitud ja enamus turiste kergendab pigem kukrut kui vandudes otsa ringi keerab.
Aga kui turistide nöörimine kõrvale jätta, siis oli tegemist igati kena kohaga. Ilmselt kogu järveäärse piirkonna "arendamisega" seoses olid hooned nii seest kui väljast kenasti üle võõbatud, mõjudes veidi liigagi värsketena.
Tegelikult tundus tempel koosnevat justkui kahest osast — alumisest (suuremast ja säravamast) ning ülemisest, mis oli väiksem, tuhmim ning kuhu enamik hiinlasi ei viitsinud ennast üles vinnata (see asus alumisest veel ca. 60 järsu astme võrra kõrgemal). Võib-olla ülemine tempel oli vanem ning alumine vaid turistidele valmistatud lisabutafooria? Meie hiina keelest (täpsemini keeletusest) igatahes selles küsimuses selguse saamiseks ei piisanud. Kuid see ei seganud meid templis ülbe näoga ringi kolamast ja fotosid klõpsimast. Tundus, et sellega oli hõivatud ka suurem osa hiinakeelsetest turistidest, tõelise puhastumise ja 道 otsijaid silma ei hakanud.
Traditsiooniliselt oli templi õues kastikesi suitsevate viirukipulkadega, samuti ei puudunud trummi- ja kellatorn. Kusjuures kella võis lüüa, kuid selle eest pidi jällegi maksma (kui sa polnud just suur, valge ja kurja näoga isane). Trummi (gongi) kõmistamine oli tasuta. Nii trumm kui ka kell tundusid üsna "värsketena", kellatorni (varjualuse) kõrval oli õnneks säilinud ka vanem (kõvasti pisem, kehvemate kirjadega) eksemplar. Too vana kell ja mõned detailid ülemises templis olidki pea ainsad vihjed sellele, et siin võis ka enne massiturismi midagigi asuda. Kõik muu tundus natuke liiga värske olevat, et ehtsa pühakojana mõjuda...
