Osake väliekspositsioonist.
Teisipäeva, 4. aprilli, hommikul seadsime sammud jälle Topkapı Sarayı poole, aga paleemuuseumi asemel keerasime esimesest õuest vasakule, kus (vormiliselt palee esimeses õues) asub İstanbul Arkeoloji Müzesi ehk Istanbuli Arheoloogiamuuseum. Õigupoolest on tegemist muuseumikompleksiga, kus ühes hoovis on lausa kolm erinevat muuseumi (kõigis kehtib üks pilet)—Arkeoloji Müzesi (Arheoloogiamuuseum), Eskı Şark Eserleri Müzesi (Iidsete idamaade muuseum) ja Çinili Köşk (Keraamikapaviljon). Varusime nende kõigi läbikäimiseks küll hulga aega, kuid ikkagi jäi aega väheks, pärast viietunnist uudistamist tõrkus aju lihtsalt uut infot vastu võtmast (aga uut ja huvitavat pakuti vaadata palju!) ja tuli leppida lihtsalt "läbikappamisega". Tõsine huviline, kes soovib nende muuseumite ekspositsioonidega tutvust teha, peaks ilmselt arvestama tõsise täis-tööpäevaga (või isegi mitmega), et uurida-nautida kõike väljapandut.
Eskı Şark Eserleri Müzesi ehk Iidsete idamaade muuseum tutvustab vaatajatele Egiptuse, Anatoolia ja Mesopotaamia vanu kultuure. Esindatud on nii Egiptuse vaaraode muumiad, hetiitide tarbeesemed kui ka näiteks vanim teadaolev rahuleping savitahvlil ja -ümbrikus Egiptuse vaarao Ramses II ja Hetiidi riigi kuninga Muvatellishi vahel. Samuti hulk kujusid, kirjatahvleid ja reljeefe Mesopotaamiast—Sumerist, Akkadist, Babülonist jne.
Çinili Köşk ehk Keraamikapaviljon on vana, 1472. aastal seldžuki stiilis ehitatud hoone, mille teevad eriliseks hästisäilinud originaalsed glasuurplaadid seintel. Algselt oli tegemist sultanite lõbustuskohaga, nüüd asub siin Türgi Keraamikamuuseum, kus lisaks seinakaunistustele (ja kenasti restaureeritud vitraažidele) eksponeeritakse erinevatest ajajärkudest ja Türgi piirkondadest pärit keraamilisi nõusid.
Arkeoloji Müzesi (Arheoloogiamuuseum) on neist kolmest muuseumist suurim, sisaldades väga erinevaid arheoloogilisi leide ja rekonstruktsioone. Rajatud on muuseum juba Otomani impeeriumi ajal ning mitmed väärtuslikud eksponaadid ongi pärit kunagistelt impeeriumi aladelt, mis praegusel ajal enam ei kuulu Türgi riigile.
Muuseumis on esinduslik kreeka ja rooma ajajärkude marmorskulptuuride väljapanek, kusjuures enamik neist on valmistatud kohapeal, Väike-Aasias. Valdavalt on esindatud hellenistlikus stiilis jumalate ning rooma riigimeeste skulptuurid, kuid leidub ka ülevaade vanematest ajajärkudest.
Muuseumi ühed kõige unikaalsemad eksponaadid on 1887. a. Siidoni lähistelt (praeguses Liibanonis) hauakambritest leitud hellenistliku Foiniikia kuningate ja aukandjate sarkofaagid.
Tähelepanuväärseim neist sarkadest on nn. Aleksandri sarkofaag, mis algselt arvati olevat kuulunud Aleksander Suurele. Kuigi külgreljeefidel on lahingu- ja jahistseenides kujutatud Aleksandrit, on see sark siiski olnud kuningas Abdolonymose viimaseks asupaigaks. Arvatakse, et kuningas olevat sedaviisi tahtnud avaldada tänu Aleksandrile oma troonileaitamise eest.
Koos Aleksandri sarkofaagiga leiti veel mitmeid rohkem või vähem ilustatud kirste, mis kõik toodi Istanbuli ning enamik neist on nüüd muuseumis vaatamisesks välja pandud. Kauniduse poolest võiks veel esile tõsta Leinavate naiste (kuulus kuningas Stratonile), Lüükia ja Tabniti (mis on muide olnud algselt Egiptuse vaarao puhkepaigaks) sarkofaage. Muuseumi õuel on muude vähemväärtuslike skulptuuride seas näha ka mitmeid Bütsantsi keisrite sarkofaage, mis ei ole küll nii kenasti kaunistatud.
Lisaks on Istanbuli Arheoloogiamuuseumis veel mitmeid ruume klassikalise väljapanekuga maa seest väljasõelutud esemetest, kuid eriti meeldejäävalt olid kujundatud kaks korrust, kus ühel oli väljapanek Trooja linna väljakaevamistest ning sealsetest asulatest ja esemetest ning teine, väga huvitav näitus Istanbuli kirevast ajaloost kreeklaste, roomlaste ja türklaste valitsemise all.
