Kızlar Manastırı e. nunnaklooster mitmel korrusel olevate elu- ja olmeruumidega.
Göreme piirkonna ja võimalik, et kogu Kapadookia vahest suurim kultuuriline (st. inimtekkeline) vaatamisväärsus on Göreme Vabaõhumuuseum, õigemini selles asuvad kirikud. Tegemist on üsna väikese alaga umbes kilomeeter Göremest eemal, kus on varakeskajal asunud kloostrikompleks. Väidetavalt üle kolmekümne kiriku, elu- ja söögiruumid ja muu—kõik on kaljusse raiutud, paljud kirikud on kaunistatud ka fantastiliste freskodega. Tükati on maalingud küll ajahammaste või kurjade käte poolt hävitatud (osaliselt jällegi restaureeritud), kuid siiski imetlusväärsed oma detailsuses ja värvikülluses. Kirikud (maalingud) on pärit IX-XIII sajanditest, perioodist, mil Bütsantsis oli eriti moes religioossete piltide/ikoonide kultus.
Elmalı Kilise (Õunakirik) on oma nime saanud Kristuse poolt käes hoitava kera (õuna) järgi. Kirikute nimed ei ole siinkandis üldiselt algupärased, vaid pandud moslemitest türklaste poolt, enamasti maalingutel kujutatu järgi. Pärit XI sajandist, kolmelööviline, neljale sambale toetuva keskkupliga keskmise suurusega kaljukirik (Lääne-Euroopa suurte katedraalidega võrreldes muidugi imetilluke). Freskod on tehniliselt väga hästi teostatud (nii joonistustehniliselt kui ka kaarte/võlvikumerustega arvestamise poolest) ja üsna hästi säilinud.
Yılanlı Kilise (Mao kirik, XI saj.) meenutab tunnelit oma ühe silindervõlviga. Kuigi kaljupinnale on kantud kiviplokke meenutav muster, on tegemist siiski monoliitsesse kaljusse raiutud kirikuga, mitte kividest laotuga. Kiriku praegune nimi pärineb freskol kujutatud Püha Jüri ja lohe (mao) võitlusstseenist.
Çarıklı Kilise (Sandaalide kirik) on kolmelööviline nelja kupliga kirik, põhiplaanilt sarnaneb Elmalı Kilisega. Oma nime on saanud ühel freskol olevate jalajälgede järgi. Freskod pärinevad XIII sajandist.
Vabaõhumuuseumisse läksime kohe järgmisel päeval pärast Kapadookiasse jõudmist, kuna see oli meie peatuskohale niivõrd lähedal ja ei nõudnud transpordi planeerimist ega muid eriettevalmistusi. Pärast poolepäevast kirikute nautimist (mõne piduri arvates ei kulunud seal aega üldsegi ülearu, pigem vastupidi, seda pidi kahjuks paljudes kohtades hiljemgi tunnistama) tõttasime edasi, sest ees ootas matk Paşabağları poole.
