42°48'40,65"N 93°29'3,26"E
哈密 lääneosas asub kohalike printside mausoleum 回王坟 (tõlkes Hui kuningate hauad), kuhu on maetud viimased printsid, nende abikaasad ja mõned tähtsamad sugulased ja ülikud. Tegemist on varjulise aiakesega, kus asub suur mošee (kenade puitsammastega interjööris, mõnedel andmetel suurim mošee kogu 新疆 provintsis), printside mausoleum (ehitatud 1838), vesiiride mausoleum ning nende lähistel ka mõned lihtsamad hauad. Sealsamas lähedal on ka suurem uiguuride kalmistu.
Vesiiride mausoleum on puidust, krohvitud seinte, hoonet ümbritseva puitsammastiku ja tornikestega. Sammastik moodustab kaunis laia "räästaaluse", mille lagi on kaunistatud kenade lillemotiividega. Printside mausoleum seevastu on rajatud kivist ning seest ja väljast kaunistatud lillemotiividega kahhelplaatidega. Arhitektuurselt (neli väikest nurgatorni, keskel kuppel viienda tornikesega) on see hoone tunduvalt rohkem islami arhitektuuri põhisuunda järgiv — samas ümbritseva hiina stiilis (enamasti küll hui-uiguuri-hiina segastiilis) hoonestuse taustal vägagi silmahakkav.
Sealsamas kõrval paikneb ka väike muuseumihoone (õigemini küll üks tuba), kus saab lühikese hiinakeelse ülevaate haudade asukate elust, välja on pandud ka traditsioonilisi hui ning uiguuri riideid ja relvi.
Kohe mausoleumide kõrval asub 哈密王景区 (otsetõlkes Hami valitsejate maaliline paik ?!) ehk kohalike Hui printside restaureeritud paleekompleks.
Palee oli kunagi kuulus ka väljaspool printside valdusi. Uiguuri, mongoli, mandžuuria ja hani arhitektuuristiile segavat kompleksi asus rajama juba esimene prints Erbeidula 1706. aastal samas kohas asunud mongolite palee kohale. Aegade jooksul tegid mitmed valitsejad juurde- ja ümberehitusi ning enne mahapõletamist 1931. aasta ülestõusu ajal hõlmas palee 20000 ruutmeetrit enam kui 800 toaga. Alates 2003. aastast kestev restaureerimine on tänaseks suure osa paleest ja selle juurde kuulunud hoonestusest taastanud. See kõik on veel nii uus, et enamik turistidele mõeldud materjale seda kohta veel ei maini, ka on siinsetelt fotodelt näha, et hooned on värskema ilmega kui näiteks Pekingi paleemuuseumis.
Paleekompleks on jagatud kahte ossa — alumine, maapinna tasandil asuv osa oli väiksemate võimukandjate ja sõjaväelaste elu- ja töökoht. Seal asusid ka tallid ning kõrge vahi- ja kaitsetorn. Kogu palee on muidugi ümbritsetud ka müüriga (tegelikult ma ei tea, kas see oli seal ka algselt või ehitati ainult seepärast, et takistada turiste ilma piletita sisenemast). Lisaks kenasti kordatehtud hoonetele (tallidesse siiski loomi polnud pandud) paiknes palee allosas ka mitmeid suurevõralisi puid, mille varjus puhkamine oli meeldivaks vahelduseks kõrvetava päikese all olemisele. Hoonetesse päike muidugi ei ulatunud, kuid kuna üleeelmisel sajandil veel konditsioneere polnud, siis oli ka nende sisemuses üsnagi lämbe. Üleüldse tundusid palee ehitised olevat kahte tüüpi, kas savist (tallid, vahitorn) või siis paviljoni tüüpi kerged hooned, mida kasutati elamiseks ja tseremooniateks. Nood paviljonid olid küll kenasti kaunistatud kui tundusid ikkagi kuidagi kerged ja haprad, eriti võrreldes näiteks Euroopa kroonitud peade residentsidega. Aga ju on selline stiil 哈密 kõrbelises kliimas optimaalne, eriti kui kütmise ja jahutuse eest hoolitsevad teenijad.
Palee ülemises osas asusid printsi elu- ja paraadruumid. Too ülemine osa on kunstlikult enam kui 10 meetri kõrgusele tõstetud platoo. Ju siis lisas selline konstruktsioon turvalisust, samuti oli noil ammustel aegadel siis kohe selge, kes on kõrgemast soost ja kes ei ole. Ülemise osa sisemuses (otse printsi jalgade all) asusid muiste ilmselt teenijate ja majandusruumid, praegu sinna turiste ei lastud. Küll sai uudistada printsi ruume, mis kujutasid endast mitmesuguseid paviljone tolle kõrgendatud platoo peal. Eraldi hooned olid ette nähtud printsi magamistoaks, kabinetiks, troonisaaliks jne. Palees asub ka väike mošee, mille arhitektuur harmoneerub kenasti ülejäänud ehitistega, olles üsnagi erinev kõigist teistest seninähtud islami pühakodadest (ka mausoleumi kõrval olev suurem mošee on traditsioonilises stiilis).
Nagu eespool mainitud, on hooned taastatud ilmselt kogu nende endises toreduses (või veelgi uhkematena), kuid veidi häirib nende elutus ja tühjus. Nimelt on paljud ehitised täiesti tühjad, teistes vaid mõni üksik mööblitükk. Vaid printsi magamistoas on mõni uhkem padi ja tekk ning troonisaal on kaunistatud kenade vaipadega. Loodetavasti leitakse kunagi ka võimalus paigutada sinna muuseumi rohkem autentseid esemeid, mis aitaks sellel paigal veelgi paremini oma lugu jutustada.
